Aikido ( 合気道 ) on Jaapani võitluskunst, mis on loodud Morihei Ueshiba (O-Sensei) poolt 20. sajandi alguses. Selle võitluskunsti põhiline erinevus teiste sarnaste kunstide seas oli loobumine võistlemisest, mistõttu aikido’d spordialana ei tunta. Aikido looja endise sõjamehena tundis vajadust luua selline enesekaitse tehnikate süsteem, kus eesmärgiks ei ole seatud vastase hävitamine, vaid kontroll tema üle. Enamik aikidotehnikaid on tuletatud varem eksisteerinud võitluskunstidest, kuid aikido kandev idee on neist erinev – olla ründajast vaimselt kõrgemal ning mitte püüda teda tappa. Seda põhimõtet on Jaapanis asuv aikido peakorter Hombu Dojo jäänud kandma tänase päevani.

Aikido treeningud, seminarid ja demonstratsioonid on üles ehitatud selliselt, et igaüks peab suutma treenida igaühega koos, olgu tegu mehega või naisega ning sõltumata tema vanusest. Kooskõla on aikido treeningul võtmetähtsusega, et mõista aikido looja eesmärki liikuda harmoonilisema maailma poole, kus mõttetule vägivallale pole enam kohta. Aikido tehnikad on loodud enesekaitseks, kuid samal ajal ka meelerahu säilitamiseks olukorras, kus konfliktne situatsioon on juba käes ja see peab leidma lahenduse.

Eestisse jõudis aikido 20. sajandi lõpupoole, kui seda võitluskunsti Tallinnas esimest korda demonstratsioonil esitleti ja tekkis grupp harrastajaid, kes hiljem lõid oma klubid ning kutsusid alaga tegelema teisi huvilisi. Nende klubide tegevus ja aikido traditsiooni teke Eestis lõid võimaluse Eesti Aikidoliidu sünniks ning organisatsiooni liitumiseks rahvusvahelise süsteemiga, mida tuntakse tänapäeval nime all International Aikido Federation (IAF)